Surnumere (Soolamere) soola lugu

Surnumere soola soolasisaldus on kuni 34% ehk 340g/l. Erinevalt teiste merede sooladest on Soolamere soolas naatriumkloriidi osakaal kõigest kuni 18%. Võrdluseks, et lauasoola naatriumkloriidi sisaldus on 97%. Surnumere sool koosneb kloriidist, bromiidist, magneesiumist, naatriumist, kaaliumist, kaltsiumist, joodist jne kokku 35st erinevast mineraalist. Sool on tekkinud üle 400 meetri allpool merepiiri vee aurustumise tagajärjena. Kuna vesi Soolameres on nii soolane, siis ei ela seal pea ükski elusorganism. Seetõttu on soola kasutamine kulinaarias täielikult ohutu.

Soolamere sool on pisut mõrkja maitsega, kuid mitte ka niisugune kui nn vannisool. Minumeelest on see ka soolasem. Ehk siis toitudes kasutamisega olen ettevaatlikum.

Surnumere äärde jõudmine on tänaseks päevaks omapead reisivatele turistidele ja ka juutidele tehtud üsna ebamugavaks. Saabudes Tel Avivi Ben Gurioni lennujaama on sealt Surnumere äärde umbes 100 kilomeetrit. Jeruusalemmast kõigest tunnike. Kuna aga otseim tee läbib Palestiina Omavalitsuse territooriumi, siis Iisraeli rendiautoga sinna sõita ei tohi. Võimalus on võtta palestiina taksojuht, buss Ida-Jeruusalemmast või liituda ekskursioonigruppidega. Kuna kasutan Iisraeli rendiautot pean valima marsuudi, mis kulgeb läbi juudi asustuse – Tel Aviv – Jeruusalemm – Beer Šeeva – Arad ning sealt mööda kõrbeteed juba otse Soolamereni. Kuna teele jääb nii palju huvitavat, siis ega ma palju ei kurdagi. Kuni eelmise aastani oli mu sihtpunktiks mereäärne Ein Gedi (linnake, mis kuulub suures osas samanimelisele rikkale kibutsile), kuid linna sulgemisel karstiaukude tõttu on sealne mõnus kohalike puhkeala suletud. Küll aga tasub matkata sealses rahvuspargis, kuid see on juba omaette jutt.

Kõige ilusamaid soolakristalle ja -kive kodumaale transportimiseks olen leidnud Neve Zohari lähedal, lõunapoolses mere osas teel Negevi kõrbe suunas. Peatades auto üsna ranna lähedal võid vaadata maalilisi soolalilli ja maagilisi soolaseeni, mis kasvavad tänu teatud ioonide tegutsemisele altpoolt ülesse. Samuti võib hullata soolakuhjades ja mängida soolasõda, teha selfisid improviseeritud soolalumesaju taustal jne. Kui vaated on nauditud tuleb korilase kombel ilusamad teosed ettevaatlikult kotti laduda arvestusega, et pagasis ootab ees hunnik koššersoola, kreeme, tahinit ja silani.

Soolamere soola kasutan reeglina konserveerimisel nagu säilitatud sidrun, soolakurgid, soolakala jne. Toiduvalmistamiseks on siiski parim koššersool, mis erineb meie tavasoolast puhtuse ja „koššer“ eessõna poolest. Soolakivi erilist töötlemist ei vaja kui jätta kõrvale haamri abil kivi väiksemateks tükkideks lõhkumine või siis kinnises kotis täielik purustamine. Soolakurkide valmistamisel kasutan väiksemaid pihku mahtuvaid kivikesi, sidrunite ja kala soolamisel on mugavam soolaliiv.

Olen tähele pannud, et kasutades just omatoodud Surnumere soola on külaliste meeled ärksamad ja rahulolu toidu vastu paistab piiritu. Seetõttu käin rahulolu tagamiseks jätkuvalt Iisraelis seda ime korjamas. Kellel on rohkem huvi võib minuga nendel rännakutel ühineda.